Kullamaa talust

Kuna meie peres on mesindusega tegeletud vähemalt neli põlve, siis on see meile lisaks tööle ka traditsioonide hoidmine ja kultuuriline järjepidevus. Kuid mesinduse ajaloost. Mesinduse ajalugu ulatub mitmete tuhandete aastate taha, meie aladel umbes 2500 aastat eKr ja kaugemalegi. 

Alust selleks annavad faktid, et juba siis olid eesti keeles kasutusel mõisted “mesi” ja “meemõdu”. Muinasajal oli mesi ainsaks magusa allikaks ja joovastavate jookide lähteaineks. Juba muinasajal kostitas Sakala vanem Lembitu oma külalisi meest valmistatud mõduga. Baltikumi aladel saadi toona mett küll ainult puuõõnsustes elavate mesilasperede rüüstamisest, kuid ajaloost on teada, et Rooma riigis kasutati mesilaste pidamiseks peamiselt vitstest ja savist valmistatud ja mesilastele mõeldud kunsteluasemeid juba ligi 2000 a eKr (Rohtla, 2010, lk 1). Meie peres on eelmistest põlvedest säilinud mõned Eesti lamavtarud ja nt mevurr, millega on mett kärgedest kätte saanud nii vanaisa kui vanavanaisa.